Inquiry
Form loading...

Jeŋ Muu Fɛɛ - Potassium Nitrate ni Fe Fɛɛ: Nɔ Fɛɛ - Tsofai Ahe Tsabaa

Ni wɔjie wɔ Jeŋ Muu Fɛɛ - Supreme Potassium Nitrate, tsofa ko ni damɔ shi yɛ kpakpafeemɔ kɛ nitsumɔi srɔtoi amli yɛ majimaji ateŋ jarayeli mli lɛ kpojiemɔ. Akɛ ŋaalee ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kɛ jeŋ muu fɛɛ mlai ni kɔɔ nibii ahe lɛ anɔyeli ni mli wa fee, nɛkɛ potassium nitrate nɛɛ ji nɔ ni esa akɛ ahala kɛha nitsumɔhei srɔtoi ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ.

    Nitsumɔhei Wuji

    Yɛ okwaayeli shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, wɔ potassium nitrate lɛ ji ŋmɔshi nibii ni tsakeɔ nii. Ehaa sɛɛnamɔi enyɔ - niyenii mli hewalɛ, ni ekɛ potassium kɛ nitrogen fɛɛ haa, nibii enyɔ ni he hiaa waa kɛha tsei adalɛ. Potassium he hiaa waa kɛha nu ni hoɔ yɛ tsei amli lɛ he gbɛjianɔtoo, ni ehaa amɛnyɛɔ amɛŋmɛɔ hɔmɔ, dɔlɛ, kɛ fɛ̃i he haomɔ naa. Etsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa hu he nii yɛ aduawai kɛ aduawai ahe nitsumɔ mli, ni ehaa amɛhe su, amɛmli ŋɔɔmɔ, kɛ amɛshihilɛ - shihilɛ yaa hiɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nitrogen ji nɔ ni haa protein kɛ chlorophyll feɔ ekome, ni ehaa tsei ahe tsei lɛ daraa ni ehaa fotosintɛtik nitsumɔ lɛ yaa hiɛ. Kɛji akɛ eji kɔfi ŋmɔji ni egbɛ eshwã yɛ South America lɛ, citrus tsei ni yɔɔ Mediteranea Ŋshɔ lɛ naa lɛ, loo ŋmãa ŋmɔji ni yɔɔ Asia lɛ, okwaafoi kɛ amɛhe fɔ̃ɔ wɔ potassium nitrate lɛ nɔ akɛ ebaaha amɛŋmɔshi nibii lɛ aya hiɛ ni eha amɛtsei lɛ fɛɛ aná hewalɛ kpakpa. Abaanyɛ akɛtsu nii kɛtsɔ gbɛi srɔtoi tamɔ tsofa ni akɛshwieɔ tso lɛ nɔ, nu ni hoɔ kɛjɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, loo shikpɔŋ ni akɛwoɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ, ni eha tsei lɛ anyɛ aná niyenii kpakpai jogbaŋŋ.

    Yɛ niyenii nitsumɔhe lɛ, potassium nitrate yɛ yinɔsane ni etsɛ waa ni akɛtsuɔ nii. Akɛtsuɔ nii akɛ nɔ ni akɛbuɔ niyenii he, titri lɛ yɛ loo ni atsa lɛ mli. Kɛtsɔ helai ni yeɔ mɔ awui lɛ adalɛ ni etsiɔ naa lɛ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa ni ehaa nibii tamɔ bacon, ham, kɛ salami lɛ ashihilɛ yaa hiɛ. Kɛfata he lɛ, eyeɔ ebuaa ni su kɛ ŋmɔlɔ ni yɔɔ loo ni atsa nɛɛ mli lɛ yaa hiɛ. Akwɛɔ bɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ niyenii mli lɛ nɔ jogbaŋŋ koni ekɛ majimaji ateŋ shweshweeshwefeemɔ he mlai ni mli wa fe fɛɛ lɛ akpe, ni eha mɛi ni heɔ lɛ anyɛ ana nibii nɛɛ ahe miishɛɛ ni amɛhao amɛhe yɛ hewalɛnamɔ he.

    Wɔ potassium nitrate lɛ ji nɔ ni ha la ni akɛtswaa la nitsumɔhe lɛ kpɛɔ ni ekpɛɔ waa lɛ babaoo. Ákɛ nɔ titri ni haa hulutsoo baa lɛ, ehaa kɔɔyɔɔ ni he hiaa kɛha fuɛl mli nibii ni yɔɔ la mli lɛ ashãa waa. Kɛ́ akɛ tsofai krokomɛi fata he lɛ, ehaa anáa sui srɔtoi ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe kɛ nibii ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe. Kɛjɛ nibii wuji ni ajieɔ atsɔɔ yɛ majimaji ateŋ gbijurɔyelii tamɔ July Gbi ni Ji Ejwɛ lɛ nɔ yɛ United States kɛyashi Afi Hee Gbijurɔyelii ni afeɔ yɛ Sydney, Australia lɛ nɔ lɛ, wɔ potassium nitrate lɛ ji nɔ ni tsirɛɔ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni haa ŋwɛi kpɛɔ gbɛkɛ lɛ.

    Yɛ glase feemɔ nitsumɔhe lɛ, akɛ potassium nitrate tsuɔ nii koni glase nibii lɛ aya hiɛ ni ehi shi be kakadaŋŋ. E yeɔ bua kɛ haa nɛ glase ɔ mi tsɔmi ɔ ba si, nɛ e haa nɛ ní peemi blɔ nya tomi ɔ peeɔ he wami babauu - nɛ e tsuɔ ní saminya. Agbɛnɛ hu, ehaa tsofai ni tsiɔ glase naa kɛ tsɔne mli hewalɛ yaa hiɛ, ni ehaa efeɔ nɔ ni sa kɛha nitsumɔi tamɔ glase nibii ni jara wa waa, ŋmɛlɛtswai ni akɛkwɛɔ nii, kɛ glase ni akɛtsuɔ nii yɛ tsɔnei ahe nitsumɔhei lɛ.

    Nibii pɔtɛɛ

    Nibii Gbɛi Potasiɔm naitrɛti
    Tsofa he gbɛjianɔtoo KNO3
    Molekular Muji 101.10
    Bɔni oyɔɔ Pauda yɛŋ
    He ni Shãa 334 °C
    Dɛnsiti 2.109 g/sm3
    CAS NO 7757 - 79 - 1
    HS Mlai 28342110
    EINECS NO 231 kɛyashi 818 kɛyashi 8
    Aplikashiŋ Nibii ni akɛwoɔ ŋmɔ mli, tu, la ni akɛtswaa nibii, glase

    Wolo ni Kwɛɔ Nɔ ni Hi jogbaŋŋ lɛ Nɔ

    Nibii Gbɛi Potasiɔm naitrɛti
    NOKO SHISHITOO MLAI KWƐMCMLI
    HETSƐƐMƆ 99.4% minitii 99.42%
    N 13.5% minitii 13.52%
    K2O 46% minitii 46.08%
    FRƆNƆƆFEEMƆ 0.15% KWƐMƆ 0.14%
    KLORAID (tamɔ Cl-) 0.02% FE FƐƐ 0.02%
    SULFƐT (tamɔ SO4 2-) 0.01% KWƐMƆ 0.01%
    KABONƐT (tamɔ CO3 2-) 0.01% KWƐMƆ 0.01%
    NU NI AKƐBAA 0.25% FE FE 0.23%
    NIBII NI NYƐƐƐ NU MLI 0.03% KWƐMƆ 0.01%

    Yɛ kukufoo mli lɛ

    Akɛ wɔ Global - Supreme Potassium Nitrate lɛ woɔ tsɛnsii krɛdɛɛi ni kɔɔyɔɔ nyɛŋ abote mli lɛ amli koni ehi shi jogbaŋŋ yɛ be mli ni akɛtoɔ, akɛyaa he kroko, kɛ be mli ni akɛtsuɔ nii lɛ. Kuu fɛɛ kuu tsɔɔ bɔ ni amɛtsuɔ nii amɛhaa lɛ he kaai ni mli kwɔ mli, ni nɔ ni fata he ji hetsemɔ mlipɛimɔ, potassium kɛ nitrogen ni yɔɔ mli lɛ mlitsɔɔmɔ, kɛ nitsumɔ mlikwɛmɔi. Kɛji akɛ okwaayeli he nitsulɔ ji bo yɛ Afrika, niyenii ni afeɔ yɛ Europa, la ni akɛtswaa nii yɛ Asia, loo glase nitsulɔ yɛ Amerika Kooyigbɛ lɛ, wɔ potassium nitrate lɛ ji tsabaa ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ ni tsuɔ nii jogbaŋŋ ni obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ nɔ. Ekɛ nɔ ni hi, nitsumɔ, kɛ shweshweeshwefeemɔ ni bɛ naagbee haa, ni ekwɛɔ koni ekɛ onitsumɔhe lɛ hiamɔ nii pɔtɛɛi lɛ akpee ni eteke nɔ.